Muusikaõhtud helilooja ja muusikategelase Alo Põldmäega: Laulupidu, pidu, millel maarahvas laulis end eesti rahvaks.

1869. aastal Tartus peetud laulupeost sai eesti rahva ajaloo tähtsündmus, millest sai eesti rahva iseolemise ärataja. See sündmus on teetähisena tähtis tänini igale eestlasele, kes peab kalliks oma isamaad ja rahvast. Kui 1988. ja 1989. aasta laulva revolutsiooni kohta öeldakse, et eestlased laulsid end vabaks, siis esimese üldlaulupeo kohta võib öelda, et eestlased laulsid end rahvaks.

Toimub Ainemaht Hind
18.01-15.02.2019
I loeng 26.10.2018 TASUTA! Täiskasvanud Õppija Nädala raames
II loeng 16.11.2018
III loeng 18.01.2019
IV loeng 15.02.2019
R 17.15-19.45
Osalemine ühel loengul 5€
Pepleri 4
12 ak. tundi 15 €
Registreerima

Meie au ja uhkuse – ÜLDLAULUPEO "Minu arm" – suure juubeli eel on külas helilooja Alo Põldmäe, kes vestleb laulupidudest.

Kavas on neli kohtumist - oktoobris, novembris, jaanuaris ja veebruaris.

Kursust toetavad Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuurkapitali Ekspertgrupp

Teemad: I üldlaulupeo-eelne kultuuriline seis Eestis, jõuallikad, millele sai usaldada laulupeo vundamendi ehitamise. Peo ettevalmistustega seotud entusiasm, vastasseisud ja diplomaatiad. Võtmeisikute tegevus (J. V. Jannsen, L. Koidula, A. H. Willigerode, J. Hurt, A. Kunileid jt.), laulupeo repertuaar. I üldlaulupeo sündmused ja tulemused ning tänaste pidudeni ulatuvad järelkajad.

I loeng 26.10.2018

1850 - 60. aastad - kultuuriline seis enne I üldlaulupidu. Esimesed kohalikud laulupeod (Saaremaal Ansekülas ja Jõhvis), Vanemuise Seltsi asutamine, kooriliikumise elavnemine, pasunakooride asutamine. Baltisaksa laulupeod Tallinnas, mis olid eeskujuks I üldlaulupeole. Valga Cimze seminari roll kooliõpetajate ja köstrite ettevalmistamisel laulupeo läbiviimiseks.

II loeng 16.11.2018

1867 – 1869 – I üldlaulupeo ettevalmistused (peakorraldaja Vanemuise Selts): probleemid kava koostamisega - polnud eesti laule, ega heliloojaidki. J. V. Jannseni ja C. R. Jakobsoni pingutused laulude saamiseks Soomest ja eesti originaallaulude tellimine A. Kunileidilt. Jannseni diplomaatia laulupeoloa saamiseks. Jannseni ja Jakobsoni tüli. Lydia Koidula osa laulupeo ettevalmistamisel. Peoluba tuli alles 4 kuud enne laulupidu - korraldajate ja koorijuhtide ennastsalgav tegevus.

III loeng 18.01.2019

I üldlaulupidu 1869. aastal. Laulupeo sümboolika, laulupeol osalevad koorid ja orkestrid, laulupeo kava peaproov Maarja kirikus. Äratusmängud, laulupeorongkäik, I päev - vaimulik laulupäev, II päev ilmalik laulupäev, kooride võistulaulmine ja pasunakooride võistumängimine, pidulikud koosviibimised.

IV loeng 15.02.2019 Laulupeo tulemused ja järelkajad. Pidu, kus maarahvas laulis end eesti rahvaks ja mis sai eesti identiteedi kandjaks. Laulupeo õnnestumised ja ebaõnnestumised, kajastused ajakirjanduses. Soome ja Ungari külaliste muljed peost, järellaulupeod, kooriliikumise hoogustumine, entusiasm uute kooride ja puhkpilliorkestrite asutamisel.

Juhendaja

Alo Põldmäe

Olen helilooja, muusikaloolane ja muusikapedagoog.

Sündisin 1945. aastal Tartus. Lõpetasin Tartu Muusikakooli oboe erialal ja Tallinna Konservatooriumi kompositsiooni klassi prof. Heino Elleri juhendamisel. Olen töötanud muusikatoimetajana Eesti Raadios ja „Tallinnfilmis”, Eesti Heliloojate Liidus aseesimehena ja muusikaosakonna juhina Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis. Olen Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi asutaja ja praegu selle juhatuse esimees. 34 aasta jooksul olen koolitanud noori heliloojaid Tallinna, Saku, Tallinn-Nõmme ja Tartu muusikakoolides. Minu heliloomingus on 76 oopust: 2 balletti, 3 kammerooperit, 1 muusikal, oboe-, klaveri- ja löökpillidekontsert, 5 klaveri- ja 3 viiulisonaati, hulk teoseid erinevatele kammerkoosseisudele, muusikat lastele ja filmidele.
Eesti loodus- ja linnamaastikud on inspireerinud looma uusi helitöid, neist viimased on „Neeruti süit” klavessiinile,“Eesti maastikud” klaverile ja 10-osaline klaveritsükkel „Tartu pildid.“ Muusikaloolasena uurin eesti klaverite ajalugu, eesti tippkontrabassisti Ludvig Juht’i (1894 – 1957) elu- ja loometeed, Välis-Eesti muusikalugu ja eesti muusika seoseid teiste riikide kultuuridega. Huvitun ka eesti laulupidude ajaloost. Hobid:

  • loodusfotograafia, eriti puude pildistamine. Näitus „Muusikalised puud“ on olnud väljas 42 paigas üle Eesti ja ka välismaal.
  • loodusmatkad. Eriliseks kiindumuseks on olnud mäed (Kaukaasia, Tjan-Šan, Pamiir, Altai, Alpid, Kamtšatka, Kuriili saared). Viimase aja matkad on seotud Eesti ja Kreekaga.
  • Antiik - Kreeka

Registreeri gruppi

Osaleja
Sisesta osaleja eesnimi.
Sisesta osaleja perekonnanimi.
Sisesta osaleja kontakttelefon.
Sisesta osaleja e-posti aadress, millele saadame registreerimiskinnituse.
Sisesta osaleja isikukood, et vältida segadust nimekaimudega.
Kui sul on sooduskupong, sisesta selle number siia.
Tutvu õppetöö korraldusega!
  1. Koolitusel osalemiseks tuleb õppetasu tasuda arvel märgitud tähtajaks, mis saadetakse koos registreerumise kinnitusega (reeglina on tähtaeg kaks nädalat enne koolituse algust). Kokkuleppel koolitussekretäriga ja koolituslepingu sõlmimisega on võimalik tasuda osade kaupa.
  2. Koolitusest loobumise korral palume sellest Tartu Rahvaülikooli töötajat viivitamatult teavitada. Loobumisest mitte teavitamisel või loobumisel vähem kui kaks tööpäeva enne koolituse algust või kui koolitus on juba alanud, õppetasu ei tagastata ja väljastatud arve kuulub tasumisele.

Jaga

Jaga selle kursuse infot teistega.

Jaga |