Muusikaõhtud helilooja ja muusikategelase Alo Põldmäega: Sümbolmuusika. Eesti-Soome 200

Ühine hümn ja Jean Sibelius – Eesti/Soome silla alustoed

Toimub Ainemaht Hind
2.02.2018
R kell 17.30 - 19.45
Pepleri 4
3 ak. tundi 5 €
Registreerima

Igal riigil ja rahvusel on oma sümbolid. Nende kujunemine või mitteolemine oleneb konkreetsetest ajaloolistest momentidest. Riigi sümbolid on reeglina rahvuse identiteedikandjaiks.
Eesti riigi üks sümboleid on soome/saksa helilooja Fr. Paciuse laul „Maamme“, millest kujunes esmalt Soome hümn ja millest sai ka Eesti Vabariigi hümn, mida tunneme Johann Woldemar Jannseni eestikeelsete sõnade kaudu nime all „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“. Miks on see nii?

Teel eesti sümbolhelilooja suunas on olnud Rudolf Tobias, Eduard Tubin, Veljo Tormis. Üksikute teostega on mitmed heliloojad suutnud jõuda sügavale rahva hingekeelteni. Näiteks Miina Härma „Meeste lauluga“, Heino Eller „Kodumaise viisiga“, lähiminevikus Gustav Ernesaks lauluga „Mu isamaa on minu arm“. Neist viimane oli kahtlemata nõukogude perioodil Eesti rahva vabaduspüüde sümboliks. Ajalooliselt on kujunenud, et lisaks ühisele hümnile on Eestil ja Soomel veel üks ühine sümbol - soome helilooja Jean Sibelius. Sibeliuse puhul on otsustavaks olnud sümfooniline teos „Finlandia“.

Eesti sümbolmuusika teemal arutleb Alo Põldmäe.

Juhendaja

Alo Põldmäe

Olen helilooja, muusikaloolane ja muusikapedagoog.

Sündisin 1945. aastal Tartus. Lõpetasin Tartu Muusikakooli oboe erialal ja Tallinna Konservatooriumi kompositsiooni klassi prof. Heino Elleri juhendamisel. Olen töötanud muusikatoimetajana Eesti Raadios ja „Tallinnfilmis”, Eesti Heliloojate Liidus aseesimehena ja muusikaosakonna juhina Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis. Olen Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi asutaja ja praegu selle juhatuse esimees. 34 aasta jooksul olen koolitanud noori heliloojaid Tallinna, Saku, Tallinn-Nõmme ja Tartu muusikakoolides. Minu heliloomingus on 76 oopust: 2 balletti, 3 kammerooperit, 1 muusikal, oboe-, klaveri- ja löökpillidekontsert, 5 klaveri- ja 3 viiulisonaati, hulk teoseid erinevatele kammerkoosseisudele, muusikat lastele ja filmidele.
Eesti loodus- ja linnamaastikud on inspireerinud looma uusi helitöid, neist viimased on „Neeruti süit” klavessiinile,“Eesti maastikud” klaverile ja 10-osaline klaveritsükkel „Tartu pildid.“ Muusikaloolasena uurin eesti klaverite ajalugu, eesti tippkontrabassisti Ludvig Juht’i (1894 – 1957) elu- ja loometeed, Välis-Eesti muusikalugu ja eesti muusika seoseid teiste riikide kultuuridega. Huvitun ka eesti laulupidude ajaloost. Hobid:

  • loodusfotograafia, eriti puude pildistamine. Näitus „Muusikalised puud“ on olnud väljas 42 paigas üle Eesti ja ka välismaal.
  • loodusmatkad. Eriliseks kiindumuseks on olnud mäed (Kaukaasia, Tjan-Šan, Pamiir, Altai, Alpid, Kamtšatka, Kuriili saared). Viimase aja matkad on seotud Eesti ja Kreekaga.
  • Antiik - Kreeka

Registreeri gruppi

Osaleja
Sisesta osaleja eesnimi.
Sisesta osaleja perekonnanimi.
Sisesta osaleja kontakttelefon.
Sisesta osaleja e-posti aadress, millele saadame registreerimiskinnituse.
Sisesta osaleja isikukood, et vältida segadust nimekaimudega.
Kui sul on sooduskupong, sisesta selle number siia.
Tutvu õppetöö korraldusega siin!
  1. Kursuslane garanteerib endale koha, kui kursusetasu laekub ettenähtud kuupäevaks või koolituslepingu sõlmimisega, kui ta soovib tasuda kahes osas.
  2. Kursusest loobumise korral palume sellest Tartu Rahvaülikooli viivitamatult teavitada. Kursusest loobumisel vähem kui kaks päeva enne kursuse algust või kui kursus on juba alanud, õppetasu ei tagastata.
  3. Tartu Rahvaülikoolil on õigus teha õppeplaanis muudatusi. Registreerunuid teavitatakse sellest viivitamatult. Õppetasu tagastatakse või soovi korral kantakse üle mõnele teisele kursusele.
  4. Kursuse läbinutele väljastatakse Tartu Rahvaülikooli tunnistus või tõend.

Jaga

Jaga selle kursuse infot teistega.

Jaga |