MAALIMISEGA pole kunagi hilja alustada!

Väärikas eas Tiiu Hansen avas rahvaülikoolis oma esimese maalinäituse. Tiiu on üle 30 aasta töötanud Tartu Loodusmajas bioloogina ja alustas maalimisega alles aasta aega tagasi. Napilt ühe aasta ja kahe kuuga on andekas proua maalinud juba 39 näituseväärilist maali!

Tiiu Hansen

Joonistanud on Tiiu oma elus varemgi. Taimed, väiksemad loomad ja muu elusloodus, mis bioloogi töösse puutus. Tervelt 18 aastat tegeles Tiiu sportliku mägimatkamisega ja nii majesteetlikud mäed ta ära võlusidki.  Mägede armastusloos on veel aastad, mil neid on imetletud läbi turismibussiakna.

Tiiu tunnistab, et lõuendid on teda ennegi ahvatlenud. Aga ikka pole olnud aeg ja eluhetk see päris õige. Aga siis tuli tema ellu rahvaülikool. Tiiu tuli Robert Suvi maalikooli ja sukeldus ülepeakaela oma ammuigatsetud harrastusse.

Peale mägede armastab Tiiu ka lillede maalimist. Lillepildid on valminud peast mälupiltide järgi. Näiteks iiriseid maalides külastas Tiiu botaanikaaeda, et lillede iseloomu õigesti tabada.

Maalikooli juhendaja maalikunstnik Robert Suvi: “Tiiu tuli, nägi ja võitis. Kui enamasti valmib harrastajatel üks maal kolme korraga, siis Tiiul enamasti kahe korraga.  Julgustan kõiki inimesi oma unistuste nimel töötama. Tulge, võtame pintslid ja värvid ning hakkame elama!

Maalikoolis maalime maastike enamasti fotode järgi. Iga tegija võtab foto, mis temaga sel päeva kõneleb ja asub seda edasi arendama. Me ei tee kunagi koopiaid. Fotost jääb lõuendile alles enamasti vaid kümnendik. Komponeerime pintsliga, mida jätame ja mida ära viskame.”

Tiiu Hansen: “Põhiliselt maalin Roberti maalikoolis fotode järgi, aga ka puhtalt oma mälupilte usaldades. Fotodel kujutatut muudan oma soovi järgi. Kui tahan maalin selge taeva asemel tormised pilved jne. Olen maalinud kõik tööd akrüülvärvidega. Minu armastus on mäed ja nendega ma ka jätkan!”

Tiiu seni kõige meisterlikum maal

Teineteisest sõltumata valisid Tiiu ja Robert välja ühe ja sama töö.

Õpetaja ja õpilase ühine lemmiktöö

Tiiu: (vaikib ja valib pikalt) “Ikka keeruline on ühele teist eelistada. Aga siin ja praegu on minu lemmik see! See on mu elu 26. maal.” 

Robert: “Väga raske valik… Aga kui valima peab, siis see siin (osutab maalile). Kõik tööd on tugevad, aga hetkel paelus mind see töö.Ühtpidi on kurbust ja süngust, aga ka suurt lootust. Kohe läheb kergemaks. Siin on nagu parem tulevik mängus.”

Veel maale

See pilt on pühendatud Baikalile. Need kaljud on Euhooni saare sümbol. Kalju avauses elab Baikali võimasaim jumal. Sinna tulevad kokku selle kandi šamaanid ohviande ja riitusi tegema.
Pildi inspiratsioon tuli ajalehest Postimees. Oli põnev artikkel pealkirjaga “Linnuteel on musti auke nii et mustab.”
Pilt pühendusega Ahvenamaale. See on ühe hingetõmbega on tehtud Tiiu 3. pilt. Sümfoonia oli peas valmis ja see tuli vaid välja maalida.

Tiiu Hanseni maalinäitust saab rahvaülikooli Pepleri tn 4 õppehoones vaadata kuni 20.12.18

Tule ja tee oma unistused teoks. Vaata meie maalikoole siin!

“Vale-“tamisoskus HISPAANIA KEELE kursuselt

Me llamo Mihkel. Olen gümnaasiumiõpilane ning suur hispaania keele ja kultuuri austaja. Kuulan flamencot ja unistan tihti Andaluusia valgetest külakestest, mis peidetud mäeahelike ja oliivisalude vahele.

Loo autor Mihkel Hispaania tulises südames, Andaluusias

Teadsin, et pean ka keele ükskord ära õppima, maksku mis maksab.

Häälduse ja kirjapildi sain enam-vähem koduste vahenditega selgeks, ent grammatika ja sõnavara peensuste tundmaõppimiseks otsustasin end kirja panna Tartu Rahvaülikooli kevadisele hispaania keele lühikursusele.

“¡Hola! Me llamo Damaso, hakkame õppima hispaania keelt,” nii juhatas naerusuine õpetaja Sr. Ortiz esimese tunni sisse. Üks esimesi sõnu, mis ta meile õpetas, oli „vale,“ mis on meie „okei“ hispaaniakeelne vaste. Ülejäänud 90 minutit möödus aeglaselt esimesi tervitusfraase (näiteks „Buenos dias“ ja „Como estas“) purssides ning ikka ja jälle meenutades, et h-tähte ei tohi hääldada ning ll hääldub nagu jott.

Hispaania keele õpetaja Damaso Ortiz

Ülejäänud kursus oli väga kasulik ning ma nautisin seda täiel rinnal. Õpetaja Damasol oli iga tund uute sõnade ning neid illustreerivate (kuigi seda on vähe öeldud) piltidega täidetud slaidid, millelt lugesin ahnelt uusi teadmisi sellest kaunist keelest juurde.

Kursuse lõpuks võisin kodus emaga niisama naljaviluks hispaania keeles lobiseda

Mööda külgi ei jooksnud ega jookse Rahvaülikoolist saadud teadmised kindlasti kunagi maha. Selsamal suvel reisisin perega Andaluusiasse, Hispaania tulikuuma südamesse, kus võisin praktiseerida oma „vale-“tamisoskust ning proovida kohalikega niisama jutustada.

Samuti valavad hispaanlased meeleldi oma keele rääkijatest turistidele klaasikese sangríat.

Tänu kursusele mõistsin Hispaanias reisides seda teravmeelse tänavakunsti näidet (pildil kirjas: „Täis poed, tühjad elud“)
Väike lootuskiir Andaluusias (et keel selgeks saada)

Nali naljaks, ent hispaania keel on tõesti väga kasulik keel ning viis, kuidas seda Rahvaülikoolis õppisin, oli tulemuslik ja, mis peaasi, hispaanlaslikult lõbus! Jätkan ise kindlasti Rahvaülikoolis õpinguid ning soovitan seda kindlasti ka teistele.

Es bueno estudiar español – hispaania keelt on hea õppida! ¡Hasta la vista!

Mihkel (15)

Vaata rahvaülikooli hispaania keele kursuseid siit!

Maalimisest sai minu meditatsioon

Olen Ruth ja töötan inglise keele õpetajana. Mõned aastad tagasi toimus ühe õpetajate jõulupeo raames ka  maalimise töötuba. Tookord maalisime lilli ja mind üllatas, et töö tuli mul päris vahva välja. Viisin maali koju ja keegi ei uskunud, et mina selle valmis olin meisterdanud. Sellest väikesest kogemusest sain kätte tunde, et mulle vist meeldib maalida ja võiks seda kunagi veel teha.

Aga mul pole aega?!

Aastateks jäi see muidugi üksnes mõtteks ja unistuseks. Võtsin ikka hoogu ja siis veel rohkem hoogu, aga leidsin alati ettekäände, et aega ju pole! Nüüd tean, et aega tuleb enda jaoks lihtsalt võtta!

2018 aasta alguses leidsin rahvaülikooli kodulehelt Maret Suurmets Kuura maalikursuse. Mõtlesin, et nüüd aitab ettekäänete otsimisest. Tuleb minna!

Ruthi maal kevadlilledest

Äkki ma ei saa maalimisega üldse hakkama?

Kartsin esimest kursuse tundi väga. Äkki on kõik osalejad peale minu üliandekad?  Äkki on see täiesti mahavisatud aeg ja raha? Ette oli meile maalimiseks seatud natüürmort. Ja ma sain sellega hakkama. Mareti juhendamisel läks esialgne hirm ja ebakindlus kiiresti üle. Sisemine rahu, mis kaasneb mingi meeldiva käelise tegevusega on sõnulseletamatu. Ma olen maalitundides oma argimõtetest täiesti välja lülitatud ja naudin iga pintslitõmmet 101%.

Kõik maalikursuse 6 korda möödusid imelises rahus ja mõnusas kulgemises. Saime valmis 5 erinevat maali, millest ise jäin lõppkokkuvõttes kõige rohkem rahule ühe maastikumaaliga.

Natüürmort sidrunitega
Ruthi enda lemmiktöö Meri

Kui olin oma tööd koju viinud, siis mees ja lapsed olid nii üllatunud ja uhked mu üle. Mu abikaasa lubas suveks mulle maalitarbed kinkida, et ma rooste ei läheks. Ma kindlasti jätkan ka maalimist Mareti kursustel. Värvide segamine, erinevad pintslitõmbed, hajutamise tehnikad – seda kõike on nii põnev juhendaja käe all proovida.

Kunagi pole hilja oma unistused teoks teha!

Ma ise võtsin aastaid hoogu ja nüüd soovitan teistele omataolistele, et ärge nii kaua oodake. Proovige ära ja see lummab teidki!

Ruth Jõgi (59)

Vaata rahvaülikooli maalikursuseid siit. Kohtumiseni kunstistuudios!

Kas MEIGIKOOLITUSE ABC või Youtube´i meigivideod?

Kõik võivad kõike proovida!

Kevade tulekuga tekkis mul soov rohkem enda välimusele tähelepanu pöörata. Päikeselised ilmad sunnivad üle vaatama oma talvised meigiharjumused. Pilk jääb üha enam peale ilutoodete lettides pakutavatele imetoodetele.

Kuidas aga orienteeruda kõigi võimaluste ilumaailmas, kui ma ei taha kulutada ilurituaalidele just liiga palju aega, aga uusi võimalusi ikka tahaks teada?

Minu igapäevasteks meigitoodeteks on pikka aega olnud puuderkreem näonaha ühtlustamiseks, peitepulk tumedate silmaalauste peitmiseks ja ripsmetušš. Veebist leiab mõne klikiga videopostitusi, mis õpetavad kasutama kaasaegseid meikimistehnikad. Youtube´s tundub kõik nii lihtne. Hakates päriselt enda peal proovima, siis enam mitte…

YouTube’i  jumestusõpetused ei asenda koolitust, kus juhendaja käe all saab erinevaid tehnikaid ja tooteid enda peal ise katsetada.

Kevadise ilukiirkursuse otsingud viisid mind Tartu Rahvaülikooli kodulehele ja sealt leidsin algajale sobiva meigikoolituse (meigikoolituse ABC, juhendaja Marju Maasing). Koolituse lisaboonuseks oli võimalus katsetada koolitaja poolt kaasavõetud meigitarvikuid ja –tooteid.

Vahepeal tõustakse oma laudade ja peeglite tagant püsti ka. Meigitoodete proovimine on täies hoos!
Kosmeetik Marju Maasing (blondi patsiga naine keskel) jõuab kõigiga tegeleda
Koolituselt saime kaasa ka põhjaliku konspekti

Eriti pakkusid mulle huvi mineraalkosmeetika tooted, mille headuses tõenäoliselt keegi ei kahtle, küll aga nende püsivuses!

Meigikoolituse jooksul saime enda peal katsetada näopõhja katmist ja modelleerimist, silmameiki vastavalt silmakujule ja -värvile, kulmumeiki vastavalt kulmukujule, põsepuna ja huulevärvi pealekandmist. Tõenäoliselt ei kuulu minu igapäevaste ilurituaalide hulka ka edasidi näo modelleerimine, laineritiivad või suitsusilmad, kuid olen kindlasti julgem erinevaid meikimistehnikaid katsetama. Meigitoodete osas vaatan edaspidi kindlasti rohkem mineraalkosmeetika poole, sest mulle väga meeldis see kerge koostisega õhtuni püsiv jumestus.

Maaria Semm, Meigikoolituse ABC kursuslane

Tee kaunis kaunimaks ja vaata rahvaülikooli meigikoolitusi siit! 

Kuidas meie LILLESEADJAD Tartu tähtsaimat maja kaunistasid

Rahvaülikooli lilleseadjate kaunistatud Raekoda

Ühel talvisel jaanuarikuu päeval sain postkasti kirja ettepanekuga osaleda Tartu Raekoja platsi talvise kaunistuse tegemises. Vaadates kalendrisse, tundus asi kahtlane. Seal oli ees juba mitu projekti ja töökohustused. Näitasin pakkumist ka Leilile (Leili Alaoja-Rein on rahvaülikooli lilleseade vanemõpetaja). Läks aega vaid mõned tunnid ja sattusimegi kokku. Mõlemal oli juba tehtud mõttes eskiis ja soov osaleda hakkas järjest rohkem peale pressima, sest ideel oli jumet!

Töölt koos koju minnes muutus see hullumeelne ettevõtmine järjest ahvatlevamaks. Nii saigi mõned õhtud veedetud jooniseid tehes ja ideed kirja pannes.

Tööhoos…
Jätkuvalt tööhoos. Ja juba objektil

Tänaseks on olukord selline, et meie ettevõtmise tulemust saab Tartu Raekoja alumiste akende peal näha. Projekti tegemiseks kulus aega omajagu tunde, aga lõppvaatus on seda kõike väärt. Abiks olid ikka tublid Lilleklubi Juuli liikmed, kes kõik on Tartu Rahvaülikooli lilleseade kursustelt välja kasvanud. Vaadake piltidelt, kuidas Lilleklubi vabariigi aastapäevaks  Raekoja lille lõi!

Pille Peterson, rahvaülikooli lilleseade õpetaja

Raekoja aknad hakkavad juba ilmet võtma. Lilleseade õpetajad Leili (punase mütsiga) ja Pille (sinise jopega) annavad veel viimast lihvi

Lilleseade on kaunis ja põnev ala. Vaata rahvaülikooli lilleseade kursuseid siit! 

Mika Keränen STENCIL-portree kursusel

Miks ma üldse läksin?

Läksin Rahvaülikooli stencili kursusele pisut veidral põhjusel. Millegipärast mulle tundub, et paljud teised arvavad samuti, aga selleks Rahvaülikool ongi, et tunda ennast vabalt haridusmaastikul. Õpid iseendale, põhiline, et on lõbus! Minul oli ka, ma olen ikkagi juba 44 aastat vana ja mind ajab muigama see, et mul on vaja pugeda tänavakunstniku nahka uue lasteraamatu jaoks. Ma võiks ka seda mitte teha, aga siis tuleks raamat jama.

Kirjanik peab jagama matsu. Üks nõu, mida annan noortele, on alati sama – kirjutage sellest valdkonnast, mida tunnete. Nii olen talitanud ka ise, kirjutanud näiteks jalgpallist, mida armastan. Vahel tuleb aga mõni asi selgeks õppida, täpselt selline lugu on stenciliga.

Mu uus raamat, mida hetkel kirjutan, räägib nimelt tänavakunstist. Supilinnas tegutseb nooruk, kes on värvinud koolimaja seinale teksti TAHAN ROOTSI PITSAT!

Raamatu lugu on mul praktiliselt peas, aga tunnet mitte. Emotsioone pole. Kõige suurem küsimärk on minu jaoks, mida mõtleb tänavakunstnik, kuidas ta tehniliselt oma stencili ära teeb ja mis tunne on üldse lasta purgist värvi. Seda tahtsin ma teada.

Õpetajaks oli Von Bomb, kelle töid teadsin nii linnapildist kui ka Facebookist. Ma teadsin ka, et ta on juhendanud taolisi töötubasid ennegi, nii et läksin julgelt kursusele.

  

Minu esimene üllatus oli see, et kohal on reipad naised, ja mitte mehi. Lihtsalt veider oli jälle märgata, et nii vabahariduses kui ülikoolides on naised valdavas enamuses. Kas mehed on tõesti nii saamatud?  Too tolleks. Juhendaja, mees, Von Bomb, oli väga tore. Ma segasin teda küsimustega võimalikult palju, et ta saaks aru, mis tasemel on klassi kõige lollim ehk mina. Oma rumaluse tunnistamine on õppimise algus. Von Bomb oli väga kannatlik ja üsna kiiresti saingi ree peale.

Ader paika

Koolituse alguses seadsime atra, tutvusime stencilportree põhitõdedega ja panime paika oma isikliku tööplaani. Enamus naistest tegi stencili enda pildist, aga mina tuhnisin oma tütarde instagrammis ja proovisin leida sellise pildi, millest oleks lihtne teha stencilit. Lõpuks leidsin ka ühe foto Emmast ja sellest tuligi minu töö. Saatsin selle Von Bombile, kes tuunis seda stencili joonistamiseks ja järgmine nädal, meie kursuse teises osas, tegin portree ära. Ikka Von Bombi abiga kuni lõpuni. Pilt tuli väga vahva ja ka modell jäi rahule, mis on muidugi eriti kift.

Must kindakäsi värises

Kursus oli igati lahe. Minu jaoks toimus kõik siiski veidi kiiresti. Ma lihtsalt armastan uimerdada. Samas, tuleb tunnistada, et kõik käis tõhusalt. Kõik jõudsime teha oma stencilportreed ja sain teada põhilist, et kuidas see stencili tegemine käib. Nüüd võin juba kirjutada, kuidas “must kindakäsi värises, kui ta võttis värvipurgi ja kui võimas tunne oli see, kui ta tulistas värvi seinale!”

Seintele me ikka Vaksali tänava õppeklassis ei värvinud, ikka lõuendile, aga seina oskan kujutada ette ise ka.

Mika Keränen, kirjanik

Vaata rahvaülikooli kunstikursuseid siit! 

 

Rahvaülikooli tervitus Sulle!

Hea rahvaülikooli sõber

Meil on nii hea meel Sind siin kohata! Oma ajaveebis pakume Sulle lugemiseks palasid rahvaülikooli elust enesest.

Me tegeleme siin 1001 teemaga. Kursuste mitmekesisus on tõesti nii suur, et kui ma asusin vastsündinud ajaveebile üldist taustafotot valima, siis kratsisin tükk aega kukalt. Ühist meeleolupilti on võimatu valida, kui aastas toimub ca 200 täiesti erinevat koolitust kringliteost keraamikani ja mälutreeningust massaažini. Lõpuks pidi siiski midagi välja valima :).

Rahvaülikooli ajaveebi esimeses postituses jutustab balletiõppija Eva oma balletikursusel osalemise mahlaka loo.

Loodame, et Sa saad meie lugudest oma ellu juurde julgustust ja inspiratsiooni.

Kohtume rahvaülikoolis, sest õppida on mõnus!

Kaisa Hansson, turundusjuht

Saba sisse, kõht vastu selga, rind ette ja kael luigeks ehk BALLETIKURSUS KÕIGILE

Juunis avastasin kodulehelt, et rahvaülikool korraldab balletikoolitust. Kohe panin ennast kirja! Ja jäin elevusega 1. oktoobrit ootama.

Miks tahab sügavalt neljakümnendates naisinimene balletti õppida? Jooga, pilates, nabatants, kepikõnd – jõukohaste võimaluste vähesuse üle kurta ei saa. Miks siis?

Eks ikka armastusest ning lugupidamisest selle imelise distsipliini vastu, kauneim kõigi liikumiskunstide seas. Imeilus muusika sinna juurde.

Loomulikult on mul omad ootused: istuv eluviis ning mitu korda põetud borrelioos lausa nõuavad liikumist. Ehk siis trenni minemist. Ballett, siit ma tulen!

Juhendaja on Aivar Kallaste ja ta ootab meid, balletikursuslasi, väikeses  Vanemuises. Hakkame higi (kes teab, võib olla ka verd!) valama 3. korruse treenigsaalis. Peegelsein ja stanged – nagu päris!

Tagane, mugavus!

Teatrigarderoob asub 0-korrusel ning trepist üles ronides mõtlen mugavale liftile…. Kriuksuvad põlved viivad kolmandale korrusele. Meid on palju, 16 kui täpsem olla. Me ei tea, mis meid ees ootab ja Aivar Kallaste vaatab kavala naeratusega. Vähemalt mul hakkab küll kõhe.

Saame materjali prantsusekeelsete mõistetega, joonistused juures. Uurin neid, täitsa head joonistused, paraku jalad-käed pelgalt vaatamisest koostööd tegema ei hakka.

En face, epaulement croise, en dehorse, preparation, passe par terre… Sukeldun koos 15 kaasvõitlejaga klassikalise balleti nõudlikku maailma, saatjaks  L. Minkuse “La Bayadere’i” Varjude kuningriik.

Ka karud õpivad tantsima

10 balletikursuse korda läheb viuhti! mööda. Keegi ei tõmmanud stanget seina küljest lahti, verd ei valatud, aga higi seevastu küll. Tihtipeale kippus üks jalg üle jääma või mõlemad sõlme minema.

Saba sisse, kõht selga toetama, rind ette ja kael luigeks. Esimene positsioon jaaaaa…. läheb lahti!

Minu veendumus peale neljandat tundi, et olen karu, lõplikult ei hajunud, kuid ka karud õpivad tantsima. Ning milline ülev tunne, kui lõpuks pas de bourrée puhul jalgu enam üle ei jäänud. Ballett on imetore.

Suur tänu õpetaja Aivar Kallastele kannatlikkuse, pühendumise ning huumorisoone säilitamise eest! Kindlasti kohtume veel!

  

Eva Krivonogova, rahvaülikooli keraamikaõpetaja

Vaata balletikursuse kohta lähemalt siit!