Tartu Rahvaülikool alates 1987.a - ……

Tartu Rahvaülikool on asutatud 10. novembril 1987 aastal. 14 aastat tegutses kool Tartu Kultuuriülikooli nime all. 1. juunist 2001 kannab kool nime Tartu Rahvaülikool.

Tartu Rahvaülikool on sihtasutus, mille eesmärgiks on pakkuda vabahariduslikku ja tööalast täienduskoolitust.

Rahvaülikooli eesmärgiks on luua täiskasvanutele erinevaid koolitusvõimalusi, selleks, et tulla elus paremini toime, tagada parem läbilöögivõime nii elus kui ka tööturul, tegelda oma hobiga, saada uusi oskusi ja teadmisi.

Tartu Rahvaülikool on pikaajaliste traditsioonide ja kogemustega kool, pidevalt uuenev arenev, mille eeskujuks on olnud Põhjamaade Rahvaülikoolid.

Tartu Rahvaülikool propageerib elukestva õppe ideed, siia on oodatud kõik, vanusest sõltumata.

Tartu Rahvaülikooli võib lugeda üheks esimeseks iseseisvaks, sõltumatuks vabahariduskoolituse keskuseks.

Tartu Rahvaülikooli idee autoriks oli tolleaegne kultuuriosakonna juhataja Riho Illak.

Idee elluviijaks ja asutajaks Maire Breede, kes on ka praeguse Sihtasutuse Tartu Rahvaülikool juhatuse liige ja kooli juhataja.

Loodi isemajanduslikel alustel põhinev koolituskeskus. Tartu Rahvaülikool ei ole mitte millegi jätkaja, ta alustas iseseisva ja isemajandava koolituskeskusena.

Tartu Rahvaülikooli ajaloos, tema kursuste tegevuses peegeldub ka eesti ühiskonna areng ja ühiskonnas toimuvad muudatused.

I 1987 –1991- esimese etapi võtmesõnaks ” VAIMSUS “

Suletud ühiskonnast avatuse poole. Inimesed olid väga huvitatud ja valmis koolitusse tulema.

Esimesteks kursusteks olid kodukultuur, teatriajalugu, käsitöö, kirjakunst. Olulisteks teemadeks olid perekond, kodu, lapsed, kodukujundus, tervislik toitumine, ravimtaimed, alternatiiv meditsiin jne.

Nendele kursustele järgnesid muinsuskaitsekool, eesti kultuurilugu, idamaade kultuur.

Rohke osavõtuga töötasid filosoofiakursus, kristliku pedagoogika ja kultuuriloo kursus ning kunstiajalugu. Väga populaarsed olid tervisekultuuri kursused.

Lektoriteks olid TÜ õppejõud, kunstnikud, kultuuritegelased Ago-Endrik Kerge, Linnar Priimägi, Aili Paju, Aino Lunge, Kadri Gross, Sulev Vahtre, Mart Laar, Tõnn Sarv, Peeter Tulviste, Jüri Allik, Aleksander Pulver, Mati Vaitmaa, Aime Asi, Linnart Mäll, Mart Helme, Selma Teesalu ja paljud teised. Õppetöö toimus TÜ õpperuumides.

II 1991 – 1997- teise etapi võtmesõnaks    “ MINA “

Eesti kroon tõi kaasa suured muudatused. Kui eelnevatel aastatel õppis ligi 1000 inimest aastas, siis nüüd langes kursustest osavõtjate arv poolele. Muutus elulaadis tõi muutuse ka inimeste mõttelaadi ja muutusid ka vajadused. Tohutu huvi algas psühholoogia vastu. Aleksander Pulveri loengusarjast “MINA” võttis osa ligi 200 inimest. Kui seni oli väärtustatud mõtteviisi “meie” , siis uueks mõtteviisiks saab “ mina” – see on indiviidi väärtustav mõtteviis, et suurendada inimeste enesehinnangut ja usku enesesse.

Nõutud olid ka Al. Pulveri eneseregulatsiooni ja suhtlemisvilumuse kursused.

Algas “ istumise ja astumise ajajärk” Tähtis oli see, mis väliselt nähtav. Nõutavad teemad olid etikett nii seltskonnas kui tööl, riietumisetikett, lauaetikett, suhtlemine, mood, meik jne.

Kursuste juhendajateks Anita Arst, Ann Seilenthal, Viivi Irs, Luule Lumi, Kai Valtna jne,.

Üha enam võitsid populaarsust kursused, mis olid seotud praktilise tegevusega – kirjakunst, nahkehistöö, lilleseade, käsitöö. Ja muidugi keelekursused.

Algasid ka muusikakursused –laulmine, klaveri ja kitarriõpe. Õppetöö toimus H.Treffneri Gümnaasiumis. Kursuste juhendajateks olid Kersti Kohtla, Kai Punger, Piret Kivilo, Meeli Tonka, Evi Vanamölder, Kuldar Kudu jne.

III 1997 – 2001- LOOVUS ja MOTIVATSIOON

See on inimestele uute väljakutsete ja suur töötegemise aeg. Kuid töö ei ole ainuke mida inimene elus vajab. Puhkus –oma argipäeva ja töö muredest väljatulek, sisustada oma vabaaega. Luua ise midagi – joonistada, maalida, teha lilleseadeid. Olulise koha saab meie koolituses kunstiõpe. Kursusi juhendavad tunnustatud kunstnikud ja spetsialistid – Piret Veski, Kersti Raidma, Aime Asi, Lea Malin, Imbi Kruuv.

Ja ikka keeleõpe, nõudlus selle järele on suur.

Seda kõike võimaldas muidugi oma maja – lõpuks ometi.

Oma maja, Pepleri tänaval. 1998 aastast on Rahvaülikoolil oma ruumid.

Siia perioodi kuulub oma maja loomine – sisustamine, remontimine jne. Suureks abiks Soome kolleegid. Eeskujuks Põhjamaade Rahvaülikoolid. Rahvaülikool on koht kuhu on hea tulla, unustada oma mured, tegeleda oma hobiga, olla heas seltskonnas ja õppida juurde uut ning huvitavat.

Algab Euroopa Liidu  projektide ajastu.

Sellesse perioodi mahub Hulgaliselt EL projekti – Socrates, Phare, Archimedes, Interreg, Euroopa tõukefondid jne

2001 aastast pakume nii vabahariduslikku koolitust kui ka tööalast täienduskoolitust.

IV – 2001 -                  ELUKESTEV ÕPE  ja TURUMAJANDUS

Õppida on mõnus!

1.juunil 2001.a asutati sihtasutus Tartu Rahvaülikool

Asutajad: Tartu linn, Turu Täiskasvanute Koolituse Sihtasutus (Soome) ja MTÜ Tartu Kultuuriülikooli Selts.

Sihtasutuse nõukogu liikmed on:

Jüri Sasi - Tartu linn 
Helmer Jõgi – Tartu linn
Terje Haidak – Tartu linn
Heimo Välimäki – Turu Ülikooli Täienduskoolituskeskus (Soome)
Lauri Breede – MTÜ Tartu Kultuuriülikooli Selts
Reino Lemmetyinen - Turu Ülikooli Täienduskoolituskeskus (Soome), alates 22.12.2008
Reet Valgmaa - MTÜ Tartu Kultuuriülikooli Selts, alates 22.12.2008
Maire Breede – SA Tartu Rahvaülikooli juhatuse liige 

Tartu Rahvaülikool SA – põhikirjalised eesmärgid 

Sihtasutuse eesmärk on tööalase ja vabahariduskoolituse pakkumine täiskasvanutele ja alaealistele, selle arendamine ja propageerimine ning elanikkonna üldkultuuriliste vajaduste rahuldamine. 

2.1. Sihtasutuse eesmärkideks on:

2.1.1. võimaluste loomine muusika-, kirjanduse-, teatri-, kunstialase jne. teadmiste, oskuste, vilumuste täiendamiseks vabahariduskoolituse korras;

2.1.2.   isiksuse täiendamine ja arendamine rahvakoolituse printsiipidel;

2.1.3. erialaste oskuste, vilumuste ja teadmiste laiendamine, täienduskoolituse korras kvalifikatsiooni tõstmine jne;

2.1.4. erinevate huvide ja arengutasemega inimeste ühistegevuse ja nende omaalgatuse teostamine vaba aja sisustamisel ja kultuurielu edendamisel;

2.1.5.   eesti rahvuskultuuri järjepidevuse tagamine.

(alus: SA Tartu Rahvaülikooli põhikiri)

Tartu Rahvaülikooli tegevuse areng ja laienemine tugineb paljuski meie koostööle heade koostööpartneritele. Olulised partnerid on  Tartu Linnavalitsus, Haridus-ja Teadusministeerium, Turu Ammatillinen Aikuiskoulustuskeskus Soomest (Turu Täiskasvanute Koolituse Sihtasutus), Turu Kunstiakadeemia, Eesti Vabaharidusliit, Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras, Varsinais – Suomen Viro - Keskus Turus, Turu Työväen Opisto ( Soome), Kultuurkapitalid, Hasartmängumaksu Nõukogu, ja paljud teised.

Tartu Rahvaülikool osaleb mitmetes rahvusvahelistes projektides.

Meie õpetajateks on väga head keeleõpetajad, tunnustatud koolitusspetsialistid, kunstnikud ja muusikud.

2006 aasta tõi Tartu Rahvaülikoolile kaasa suure arengu. Laienes rahvaülikooli ruumiprogramm, Vaksali 7 aadressil avasime Tartu Rahvaülikooli kunstikeskuse, kus väga heades tingimustes töötavad tänaseni kunstistuudiod: kujutava kunsti- ja tarbekunstistuudio, lilleseadestuudio ja tekstiili ja käsitöö stuudio.

Kunstikeskuses on pidevalt eksponeeritud meie õppijate ja ka õpetajate näitused.

2006 aasta tõi Tartu Rahvaülikoolile kaasa suure arengu. Laienes rahvaülikooli ruumiprogramm, Vaksali 7 aadressil avasime Tartu Rahvaülikooli kunstikeskuse, kus väga heades tingimustes töötavad tänaseni kunstistuudiod: kujutava kunsti- ja tarbekunstistuudio, lilleseadestuudio ja tekstiili ja käsitöö stuudio.

Kunstikeskuses on pidevalt eksponeeritud meie õppijate ja ka õpetajate näitused.

2007. aastal tähistas Tartu Rahvaülikool oma 20.tegevusaastat. Meie kursustele on jätkunud huvilisi- kursuslasi. Me oleme teada ja tuntud Tartus ja ka üle Eesti.

Aastas võtab üle 4000 inimese rahvaülikooli koolitustest osa.

Kursusi juhendab ligi 150 juhendajat – õppejõudu.

Tere tulemast Tartu Rahvaülikooli!