Pille Tammela kirjakunstistuudio

Scripta manent /kirjutatu püsib/. Kirjakunsti õppimine inspireerib, pakub rõõmu ja annab ettekujutuse, mida on võimalik saavutada, kui jätkub entusiasmi ja kannatlikkust. Seda kunsti osates muutub ainulaadseks ja isikupäraseks nii kujundatud plakat kui ka lihtne kiri.

Teemad

  • Kokkuvõte kirjakunsti ajaloost, näidised
  • Töövahendite ja materjalide tutvustus, põhimõisted
  • Kirjutatakse läbi 4 erinevat kirjastiili: ANTIIKVA, KURSIIVANTIIKVA, UNTSIAALKIRI, GOOTI KIRI
  • Gooti kirja erinevad ehistõmbed suurtähtede kaunistamisel

Tunnis kirjutatakse läbi üks kord, harjutamise aeg tuleb kursuslasel suuresti kodus võtta. Lõputööks on töö vabal valikul, kasutades omandatud oskuseid.

Õppe kogumaht on 24 akadeemilist tundi ( 18 auditoorset ja praktilist õpet, 6 individuaalset tööd)

Kohapeal on kasutada sulepead, suled, tušš, paber. Kui on olemas isiklikud käepärased töövahendid, on soovitav kaasa võtta.

  • Kalligraafia ajalugu: https://et.wikipedia.org/wiki/Kalligraafia
  • Üks tuntumaid Eesti kalligraafe oli kirjakunsti uurija ja populariseerija Villu Toots. Toots kujundas mitu bibliofiilset raamatut, millest tuntuim on Evald Okase illustratsioonidega Friedebert Tuglase „Meri” (1966). Tema töid avaldati USA, Suurbritannia, Saksamaa ning teiste maade kirjakunstiajakirjades ja -kogumikes ning ta pärjati mitmetel raamatukonkurssidel. Kirjaajaloo uurijana kogus ta kalligraafiakirjandust ja tarbegraafikat. Eesti esimene kirjakunstinäitus toimus 1964. aastal Tallinnas. Eksponeeritud oli ligi 500 kalligraafilist teost 37 autorilt. Autorite hulgas olid kaasaegse eesti kirjakunsti rajajad Günther Reindorff, Paul Reeveer, Paul Luhtein jt.

kirjakunsti õpetaja Pille Tammela