Keeled

Kevadsemestril saabTartu Rahvaülikoolis õppida alljärgnevaid keeli: eesti, vene, inglise, soome, rootsi, norra, saksa, prantsuse, hispaania, itaalia, portugali, jaapani, hiina keelt
Õppetöö toimub sügisemestril septembrist detsembrini ning kevadsemestril jaanuarist aprillini.
Pikemate kursuste korral toimub õppetöö kaks korda nädalas ja kursus kestab 50-54 tundi.
Lühemate kursuste korral toimub õppetöö üks kord nädalas ja kursus kestab 28-30 tundi.
Aprillist juunini pakume lühikursusi.

Edasi »

Araabia keel

Araabia keel algtasemele (inglise keele baasil).

Edasi »

Eesti keel

Eesti keele algkursus inglise ja vene keele baasil.
Eesti keele kesktase inglise keele baasil.

Edasi »

Hiina keel

Hiina keel veidi õppinuile (inglise keele baasil).

Edasi »

Hispaania keel

Hispaania keel algtasemele ja madalamale kesktasemele.

Edasi »

Inglise keel

Inglise keel erinevatele tasemetele: algtase, madalam kesktase, kesktase, kõrgem kesktase.
Vestluskursused.
Tööalane inglise keel.
Riigieksami ettevalmistuskursus (kursuse info siin)
Individuaaltunnid.

Edasi »

Itaalia keel

Itaalia keel algtasemele ja madalamale kesktasemele.
Vestluskursus edasijõudnutele.

Edasi »

Jaapani keel

Jaapani keel veidi õppinuile.

Edasi »

Norra keel

Norra keel algtasemele ja veidi õppinuile.
Vestluskursus kesktasemele.

Edasi »

Portugali keel

Uus algtaseme kursus kevadsemestril.

Edasi »

Prantsuse keel

Prantsuse keel algtasemele.

Edasi »

Rootsi keel

Rootsi keel algtasemele, veidi õppinuile ja kesktasemele.
Vestluskursus edasijõudnutele.
Algkursus meditsiinitöötajatele.

Edasi »

Saksa keel

Tööalase suunitlusega saksa keele algkursus

Edasi »

Soome keel

Soome keel algtasemele ja veidi õppinuile.
Erialane soome keel meditsiinitöötajatele.

Edasi »

Tiibeti keel

Tiibeti keel algajaile.

Edasi »

Vene keel

Vene keel algtasemele
Vene keel madalamale kesktasemele.

Edasi »

UUS! Viipekeel

Koolituse eesmärgiks on teadvustada kurtide kultuuri, nende käitumise ja keelekasutuse eripära ning anda ülevaade eesti viipekeele olemusest. Omandada eesti viipekeel igapäevaelu puudutavatel teemadel suhtlemist võimaldaval tasemel.

Keelevaistuta inimesena tegin enda meelest lihtsa valiku ja otsustasin minna soome keelt õppima, et põhjanaabritega „puhuma“ hakata. Grupis olid toredad kaaslased ja krapsakas õpetaja. Kasutasime palju uudseid õppemeetodeid ning mänge ning isegi peale pikka tööpäeva ei läinud mõte valedele radadele uitama.
Kersti, rahvaülikooli koolitusjuht